Elis Sointka, Joonas Voosalu ja Arko Uukivi
Eerik Haamer (17. veebruar 1908- 4. november 1994) oli eesti maalikuntsinik. Lõpetanud 1926. aastal Saarema Ühisgümnaasiumi, tulevane kunstnik õppis aastatel 1928–1931 Tartu Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis. Üks tema töödest mis mulle väga meeldib on avaldatud Torontos 1954 aastal, kunstiteose nimi on "Kalevipoeg"
Albert Kivikas ( 18. jaanuar 1898- 19. mai 1978) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik. 1907 aastal alustas ta oma kooliteed Reegoldi vallakoolis. Kaks aastat hiljem läks ta Vastsemõisa kaheklassilisse ministeeriumi kooli. 1920 aastal läks ta Tartu Ülikooli. Oma ajakirjaniku tööd alustas ta juba Tartu kommertskooli päevil, kus ta tegi aktiivselt koostööd kooli ajakirjaga Muusa. Tänapäeval on ta tuntud oma romaani " Nimed marmortahvlil" tõttu.
Georg Ots (21. märts 1920 Petrograd – 5. september 1975 Tallinn) oli eesti laulja, näitleja ja ujuja. Mitmete eesti heliloojate looming on laiemalt tuntuks saanud just tänu Georg Otsale.
1950 aastal pälvis Stalini preemia.
1964 - Spordiühingu "Kalev" auliige.
Noil aegadel oli Nõukogude artistide reisimine välismaale praktiliselt võimatu, seetõttu jäi tema tuntus laias maailmas piiratuks. Siiski, lisaks Nõukogude Liidule õnnestus Georg Otsal esineda ka mõnes Euroopa riigis, eriti populaarseks ja armastatuks sai ta Soomes.
Kehras 28. aprillil aastal 1951 sünnib eesti laulja, pedagoog ja astroloog Silvi Vrait.
Põhiliselt sai ta tuntuks lauljana ansamblis Fix (1995-2003). 1994. aastal esindas Vrait eestit eurovisiooni lauluvõistlusel, lauluga "Nagu merelaine", mis pälvis 24. koha. Silvi Vrait suri 28. juuni 2013 Tallinnas.
Tema mälestuse jäädvustamiseks hakkab Silvi Vraidi nime kandma Kaarli kiriku 84 registriga oreli üks vile.
Heino Väli (11. august 1928- 23. november 1990) oli eesti laste- ja proosakirjanik. Ta lõpetas 1948 aastal Nõmme Kinotehnikakooli. 1954 aastal hakkas ta ajakirjanikuna tööle ja 1961 aastast hakkas vabakutseliseks kirjanikuks. Ta kirjutas 1957 aastal raamatu "Kui vanaema tukastab".
Tõnu Aare on sündinud 25. juuli 1953 (vanus 64)
Ansambli "Apelsin" asutajaliige ja põhiline juhtfiguur.
Apelsin on Eesti levimuusikaansambel.
Ansambel loodi 1974. aastal. Seal on laulnud Mati Nuude, Ivo Linna ja Jaan Arder.
Ansambli tuntuim lugu on "Matkalaul"
1953
Veebruar – sai valmis Kohtla-Järve–Tallinna põlevkivigaasi magistraaljuhe
August – Eesti metsades viis KGB läbi suurhaarangu metsavendadele.
Arno Vihalemm ( 24. mai 1911- 21. juuni 1990) oli eesti luuletaja, graafik ja raamatuillustraator. Ta on kirjutanud palju erinevaid luulekogusid, millest mulle silma jäid " Kaja kivi südames" , "Marionetid" , " Ühe Pärnust pärit poeedi palgepooli". Ja graafititest "Pettunud emalõvi" ja "Askees", Maalidest jäi mulle silma "Rannamaastik", mis on maalitud 1957 aastal.
1954
Sel aastal algas küüditatute ja represseeritud inimeste naasmine Eestisse.
1959
Aprill – jõustus seadus "Kooli ja elu sidemete tugevdamisest ning haridussüsteemi edasiarendamisest Eesti NSV-s", milles muu hulgas kehtestati 8-klassiline koolikohustus
Detsember – Aasta sportlaseks valiti Paul Keres
Herman Talvik (31. mai 1906- 11. jaanuar 1984) oli eesti maalikuntsnik ja graafik. Herman Talvik sündis Tallinnas tööliste perekonnas. Õppis 1921–1926 Riigi Kunsttööstuskoolis raamatuköitmist ja nahkehistööd ning 1926–1928 Helsingis Soome Kunstiühingu koolis "Ateneum" maalimist. 1950-1960 maalis ta kolm mulle enim meeldinud kunstiteost "Ilngli ilmumine", "Ristikroon" ja "Teekond"
Heldur Karmo (13. mai 1935 Tallinn– 17. juuni 1997 Tallinn) oli luuletaja, Eesti viljakaim laulutekstide autor.
Karmo sulest pärinevad laulutekstid kino- ja telefilmidele "Vallatud kurvid", "Juhuslik kohtumine", "Võtmeke" jm, samuti Eesti ja Soome ühistelesaadetele "Naapurivisa" ja "Küsi julgesti".
Heldur Karmo oli üks ansambli Swing club asutajaliikmetest. Aastatel 1954 - 1961 kirjutas ta estraadikavu ("Kevad estraadil", "Märkmikuga käes", "Juhtub ka nii" jm) Tallinna Töönduskooperatsiooni Kultuuribaasile ja sketše Filharmooniale.
Olev Mikiver (11. juuli 1922- 3. juuli 1994) oli väliseesti maali- ja teatrikuntsnik ning graafik. Aastatel 1944–1954 elas ta Stocholmis ning töötas klaasplastivalmistajana ja filmiateljees Sandrews dekoratsioonimaalijana. Mulle meeldis tema 1956 aastal maalitud "Abstraktne".
René Eespere (sündinud 14. detsembril 1953) on eesti helilooja. Aastal 1977 lõpetas ta Tallinna riikliku konservatoriumi. Tema muusika mõtiskleb olemise saladuse ja elu põhiväärtuste üle. Tuntuim teos, millega Rene Eespere on end kirjutanud eestlaste südamesse, on koorilaul "Ärkamisaeg" (1983)
Eespere muusika on enamasti rahulik, järskude murranguteta, toimuvat otsekui eemalt vaatlev.
Ann Audova ( 3. september 1904- 22. veebruar 2001 oli eesti kunstnik. Aastatel 1950-1959 töötas ta Tartu Kunstifondis. Ent aastal 1959 aastal võeti uuesti Kunstnike Liitu ning algas tema uus aktiivne loomeperiood, mis kestis pimedaks jäämiseni 1980. aastate lõpul. Tema üks lemmikumaid töid on tehtnud 1940-ndatel ja selle maali nimeks on "Lilled tumedal foonil"
1961
Jaanuar – toimus rahareform, mille käigus 1947. a rahatähed vahetati välja kursiga 10:1
Detsember – asutati Tallinna Botaanikaaed
Mati Unt ( 18. jaanuar 1944- 22. august 2005) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis. 1962 aastal lõpetas ta Tartu 8. Keskkooli ja 1967 aastal Taru Riikliku Ülikooli. 1966-1972 töötas ta Vanemuiseteatris ja 1975-1981 Noorsooteatris kirjandusala juhatajana. Ta on kirjutanud üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu ja sadakond teartilavastust. 1963 aastal kirjutas ta oma esimese romaani "Hüvasti, kollane kass".
1964
Märts – Tallinnas avati kino "Kosmos", mis on ühtlasi Eesti moodsaim ja suurim (1015 istekohta)
September – maa-asulates elavatele õpilastele maksti nüüdsest kinni sõit kooli ja koolist tagasi.
Hando Runnel on sündinud 24. november 1938. Ta on eesti luuletaja ja kirjastaja. Oma alghariduse omandas ta Jalgsemal, Amblas ja Järva- Jaanis, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi tal lõpetamata. 1992 aastal asutas ta oma kirjastuse Ilmamaa. 1965 aastal kirjutas ta "Maa lasped", raamatus on palju erinevaid luuletusi.